Sõnastik

Akson

Pikk, juhtmetaoline närviraku osa. 

Diagnoos

Haigusseisund, mis on kindlaks tehtud uuringutele ja/või sümptomitele tuginedes. 

Haiguskulgu mõjutavad ravimid

Ravimid, mis võivad vähendada SM-i ägenemiste arvu ja võivad aeglustada ka SM-i kahjustuste väljakujunemist. 

Immuunsüsteem

Meie keha loomulik kaitsevõime erinevate ohustavate haigustekitajate, näiteks mikroobide, vastu. 

Kesknärvisüsteem (KNS)

Selle moodustavad peaaju koos seljaajuga. Need saadavad signaale kehale, tänu millele on võimalik liikuda, mõelda ja tunda. 

Laiendatud puude staatuse skaala (Expanded Disability Status Scale, EDSS)

Neuroloogi tehtav test, mis mõõdab SM-i mõju füüsilisele võimekusele. 

• 1,0–3,5 hea funktsionaalne võimekus, väikesed neuroloogilised leiud ja normaalne kõndimine
• 4,0–5,5 kõndimine on piiratud. Võimalus pidevalt kõndida, ilma toeta 500 m – 100 m.
• 6,0–7,0 kõndimine on piiratud erineval määral, vajab tuge (kargud, kepid või ratastool). Võimalus kõndida 5–100 m.
• 7,5–8,5 ülemise jäseme funktsionaalsus on piiratud. Võimalus kõndida kuni paar sammu.
• 9,0–9,5 madal funktsionaalne võimekus, pidevalt voodis. Neelamine ja suhtlemine on piiratud erineval määral.

MRT (magnetresonantstomograafia)

Meditsiiniline uuring, millega saab teha detailseid pilte inimese elunditest ja kudedest. Seda saab kasutada SM-i diagnoosimiseks ja kulu jälgimiseks. 

Müeliin

Närvirakke ümbritsev rasvaine, mis võimaldab kiiret signaalide liikumist. 

Närvirakk

Keha ehituslik osa, mis aitab vahendada signaale aju ja keha vahel. Neid nimetatakse ka neuroniteks.

Neuroloog

Eriarst, kes tegeleb närvisüsteemihaigustega. 

Remissioon

Ägenemisele järgnev taastumisaeg, kui haiguse sümptomid puuduvad või esinevad mõned üksikud.

Seljaaju

Lülisambas paiknev kesknärvisüsteemi osa. See koosneb paljudest närvirakkudest, mis kannavad signaale ajust kehasse ja tagasi. 

Ägenemine

Uue SM-i sümptomi tekkimine või olemasoleva sümptomi süvenemine, mis kestab 24 tundi või kauem.

Biogen-144735 | 12/2021