Diagnoos ja uuringud
SM-i diagnoosimiseks pole lihtsat testi, pigem on see mitmete sümptomite ja leidude uurimise tulemus.
Loe lähemalt diagnoosi ja uuringute kohta siit.
Kuidas SM-i diagnoositakse?
SM-i diagnoosimine on keeruline, sest puudub ainult üks konkreetne test ning sümptomid võivad inimestel erineda. SM-i korral esinevad sümptomid võivad olla sarnased ka teiste haiguste sümptomitega. SM-i diagnoosini jõudmine võib toimuda kiiresti, kuid see võib olla ka aeganõudev. Diagnoosi kinnitamiseks jälgis sinu arst ilmselt teatud ajal jooksul sinu sümptomeid ja viis läbi ka mitmed uuringud. Uuringute käigus hinnatakse füüsilist seisundit, tehakse radioloogilisi uuringuid (MRT), vereanalüüse ja silmauuringuid.
„Kui mul diagnoositi SM, siis leidsin internetist väga väärtuslikke nõuandeid. Tähtis on meeles pidada, kust vajalikku teavet leida ja ka seda, et sotsiaalmeediasse ei postita tavaliselt need SM-i haiged, kellel on positiivsed kogemused.“ – SM patsient
Milliseid uuringuid tehakse pärast diagnoosi kinnitamist?
Pärast diagnoosi kinnitamist tehakse regulaarselt uuringuid, et saada teada, kas tegemist on stabiilse või progresseeruva SM vormiga.
Need uuringud võivad olla järgmised:
MRT-uuring (magnetresonantstomograafia)
- MRT-uuringut kasutatakse nii SM-i diagnoosimiseks kui ka haiguse kulu jälgimiseks
- MRT-uuringul on võimalik detailselt uurida sinu pea- ja seljaaju
- See uuring näitab, kas on tekkinud uusi põletiku- või kahjustusekoldeid
- MRT-uuringu tulemusi kasutatakse ka raviotsuste tegemiseks
Füüsilise võimekuse testid, näiteks laiendatud puude staatuse skaala
EDSS (Expanded Disability Status Scale)
- Mõned ravimeeskonnad kasutavad EDSS-i SM-i kulu jälgimiseks
- EDSS mõõdab muutusi füüsilises võimekuses, näiteks kui hästi sa suudad liikuda
- Testi viib läbi neuroloog ja tulemuseks on arvuline väärtus, mida võrreldakse skaalaga
- Testi tulemus näitab, kui palju on SM mõjutanud sinu keha funktsioone
- Kuna EDSS on füüsilise võimekuse test, siis ei võeta arvesse seda, kuidas SM mõjutab sinu meeleolu, energiataset või mõtlemist
Kuidas saan ise oma seisundit jälgida?
Sa võid ka ise oma haigusel silma peal hoida. Võid oma sümptomeid üles kirjutada näiteks kalendrisse või päevikusse. See võib olla abiks nii sulle endale kui ka sinu arstile.
Ära karda oma tunnetest rääkida. Kui tunned huvi oma testide tulemuste vastu, küsi seda julgesti oma arstilt. Sulle võib huvi pakkuda, kuidas on tulemused muutunud võrreldes eelmise korraga, kas on midagi, mida peaksid tähelepanelikult jälgima, ja kas ravi avaldab haigusele positiivset mõju.
PEA MEELES
SM-i diagnoosiga leppimine võib võtta aega – alguses on loomulik olla šokis, tunda hirmu või ärevust. Ära karda oma arstile või ravimeeskonnale küsimusi esitada või neile oma hirmudest rääkida. Nad on selleks, et sind aidata.
„MRT-uuringu ajal sule silmad ja katsu unustada, kus asud. Vii ennast mõtetes kuhugi mujale. Kujutle, et oled oma lemmikkohas. Mõtle oma tulevikule, lootustele ja unistustele. Kuid pea meeles, et elus on päevi, kus tuleb lihtsalt minna edasi, jalga jala ette asetades. Ja see on normaalne.“ – SM patsient
Samuti võid olla huvitatud
Tutvu SM-i põhitõdedega, mis toimub SM-i korral ja seda, kuidas haigus võib mõjutada erinevaid inimesi.
Iga inimene on ainulaadne ja kogeb ka SM-i erinevalt.
SM võib areneda erineval viisil. Mõnel juhul on haiguse kulg kergem, teistel agressiivsem.
Biogen-144735 | 12/2021