Mis on Sclerosis multiplex?

Hulgiskleroosi diagnoositakse tavaliselt vanuses 20–40 ja see esineb naistel peaaegu kaks korda sagedamini kui meestel. Tutvuge SM-i põhitõdedega, mis toimub SM-i korral ja seda, kuidas haigus võib mõjutada erinevaid inimesi.

Põhiteave SM-i kohta

  • SM diagnoositakse tavaliselt vanuses 20–40
  • SM esineb naistel peaaegu kaks korda sagedamini kui meestel
  • SM mõjutab erinevaid inimesi erineval viisil
  • SM-i kulgu on väga raske ennustada
  • SM ei ole nakkav
  • SM on närvisüsteemi haigus, mitte lihashaigus
  • Arvatakse, et SM-i tekkimine on tingitud mitmest tegurist
  • SM diagnoosiga inimesi on Eestis umbes 100/100 000 elaniku kohta e umbes 1500 inimest (SM Eesti ravijuhend)

Mis haigus on SM?

Et mõista SM-i olemust, on vaja teada, kuidas töötab see osa kehast, mida SM mõjutab. Kesknärvisüsteemi osad - peaaju ja seljaaju, vahendavad signaale sinu aju ja ülejäänud keha vahel, võimaldades sul liikuda, mõelda ning tunda.

  • Kujuta ette, et sinu kesknärvisüsteem on nagu suur elektrijuhtmetest koosnev võrk, mille keskus on aju.
  • Need juhtmed on ehitatud närvirakkudest.
  • Suur osa närvirakkudest on kaetud rasvainega, mida nimetatakse müeliiniks.
  • Müeliin on kui juhtme (aksoni) isoleerteip, mis kaitseb närvi ja võimaldab kiiret signaalide edastamist.
  • See on oluline, sest igas sekundis liigub aju ja teiste kehaosade vahel miljoneid signaale.

Kui ei ole SM-i?

Kui on SM?

Mida me teame SM-i kohta?

Miks mõned inimesed haigestuvad SM-i?

Viimaste kümnendite jooksul oleme saanud SM-i kohta palju uusi teadmisi. Täpsed põhjused, miks osa inimesi haigestub SM-i, ei ole veel endiselt teada. Kuid teatud tegureid või nende kombinatsioone peetakse tõenäoliseks SM-i põhjuseks.

SM diagnoositakse enamasti 20–40-aastastel, kuid haigestuda võivad igas vanuses inimesed. Naised haigestuvad umbes kaks korda sagedamini kui mehed.3

Perekondlik eelsoodumus

SM ei kandu otse vanemalt lapsele. Kuid SM-i esineb sagedamini inimestel, kelle mõnel pereliikmel on see diagnoositud. Isegi kui mõnel sinu pereliikmetest on SM, on risk SM-i haigestuda ikkagi väike.4 Laste saamisega seotud teemade kohta saate lähemalt lugeda meie brošüürist „SM ja pere loomine“.

Keskkond

Keskkond, kus sa üles kasvasid, võib mõjutada SM-i haigestumise tõenäosust. Mida kaugemal ekvaatorist sa elad, seda suurem tõenäosus on haigestuda SM-i.5,6 Suurem risk haigestuda on ka neil, kes viibisid lapsena või teismelisena teistega võrreldes vähem päikese käes.7

 

Haigestumist on seostatud D-vitamiini hulgaga. Meie keha peamine D-vitamiini allikas on päike ja on leitud, et kui keha ei saa piisavalt D-vitamiini, võib põhjustada suuremat riski haigestuda SM-i.8

Suitsetamine

Suitsetamine võib suurendada SM-i haigestumise riski. See võib ka süvendada ajukahjustust ja puuet.9

 

Kui sa suitsetad või kasutad e-sigarette, räägi oma arsti või SM-i õega, kuidas saaksid sellest loobuda.

Infektsioonid (nakkused)

Mõned viiruste või bakterite põhjustatud infektsioonid võivad kahjustada müeliini ja tuua kaasa ka SM-i väljakujunemise.10, 11

 

Arvatakse, et infektsioonid võivad raskendada ka haiguse ägenemisi, kuid lõplikku kinnitust ei ole teadlased sellele seosele veel leidnud.12

Toitumine ja füüsiline aktiivsus

Puuduvad tõendid, et toitumisel ja füüsilisel aktiivsusel oleks seos SM-i väljakujunemisega, kuid tervislik toit ja regulaarne treening võivad mõjuda SM-i sümptomitele positiivselt.

 

SM-ist ja tervislikust toitumisest saad lugeda meie selleteemalistest brošüüridest.

PEA MEELES

Sa ei ole ise süüdi selles, et haigestusid SM-i. Põhjused, miks osa inimesi haigestub SM-i, ei ole endiselt täpselt teada. Teadlased teevad järjekindlalt tööd vastuste leidmiseks.

Viited

  1. Brain Foundation. Multiple sclerosis. Leitav: www.brainfoundation.org.au/disorders/multiple-sclerosis (tutvutud juulis 2019).
  2. Tullman, M. J. Overview of the epidemiology, diagnosis, and disease progression associated with multiple sclerosis. Am J Manag Care. 2013; 19 (2 Suppl): S15–S20.
  3. Confavreux, C. ja Vukusic, S. Natural history of multiple sclerosis: a unifying concept. Brain. 2006; 129: 606–616.
  4. O’Gorman, C. jt Modelling genetic susceptibility to multiple sclerosis with family data. Neuroepidemiology. 2013; 40 (1): 1–12.
  5. Health Union. MS Statistics. Leitav: www.multiplesclerosis.net/what-is-ms/statistics (tutvutud septembris 2019).
  6. Wade, B. J. Spatial analysis of global prevalence of multiple sclerosis suggests need for an updated prevalence scale. Mult Scler Int. 2014; 2014: 124578.
  7. Tremlett, H. jt Sun exposure over the life-course and associations with multiple sclerosis. Neurology. 2018; 90 (14): e1191–1199.
  8. Alharbi, F. M. Update in vitamin D and multiple sclerosis. Neurosciences (Riyadh). 2015; 20 (4): 329–335.
  9. Zivadinov, R. jt Smoking is associated with increased lesion volumes and brain atrophy in multiple sclerosis. Neurology. 2009; 73 (7): 504–510.
  10. Pawate, S. ja Sriram, S. The role of infections in the pathogenesis and course of multiple sclerosis. Ann Indian Acad Neurol. 2010; 13 (2): 80-86.
  11. The National Multiple Sclerosis Society. Viruses. Leitav: https://www.nationalmssociety.org/What-is-MS/What-Causes-MS/Viruses (tutvutud septembris 2019)
  12. Steelman, A. Infection as an environmental trigger of multiple sclerosis disease exacerbation. Front Immunol. 2015; 6 (520).

Samuti võid olla huvitatud

SM võib areneda erineval viisil. Mõnel juhul on haiguse kulg kergem, teistel agressiivsem.

Loe lähemalt siit

Iga inimene on ainulaadne ja kogeb ka SM-i erinevalt.

Loe lähemalt siit

SM-i ravi on individuaalne ja põhineb neuroloogi hinnangul ja sinu haiguse hetke aktiivsusel.

Loe lähemalt siit


Biogen-144735 | 12/2021